Vaikne pühapäev

Pühapäev oli meil siis taastumise ja olemise päev.
Ilm läheb vägisi käest ära. See ilus talveilm, paksu lume ja valgete puude-põõsastega on muutunud vima käes halliks ja märjaks. Lund veel maas on, aga kui see vihm ja plusskraadid edasi püsivad, siis on Kerttu tulekuks jälle lumi läind. Karmen nii lootis, et Kerttu tulekuks on ilus talveilm.
Alguses pidasime plaani suusatama minna, aga vihma pärast ei tahtnud. Mina käisin tennise trennis ja Karmen logeles niisama. Õhtul võtsime kätte ja koristasime natuke ning seadsime tubadesse jõulukaunistusi ülesse - ikkagi 1. advent juba.
Õhtul käisime saunas ja siis vaatasime "Tantsud tähtedega" finaali. Võitsid Koit Toome ja Kertu Tänav - nendele pidasime meiegi Karmeniga pöialt.
Ei jõua ära oodata Kerttu kojutulekut. Karmenil käib ajaarvaminegi selle järgi - veel 5 päeva Kerttu tulekuni.... jne.
Detsember läheb veel hullumeelsemaks, kui eelmistel aastatel, ainult üks tulemine-minemine käib: Kerttu tuleb, isa läheb, isa ei jüua veel tagasigi kui juba Karmen läheb ........ Eks me Kerttuga siis pea valvet ja hoia kodu.

Laupäev Tallinnas

Hommikul ärkasime tavapärasest varem üle ja hakkasime end Tallinna poole sättima. Muusikal algas kell 13.00. Jõudsime ilusasti kohale ja saime isaegi autod rahulikult ära pargitud. Hirmus tuuline ja vihmane ilm oli - külmakraade nagu ei olnudki, aga tuul oli nii tugev ja läbilõikav, et see väike maa parklast Linnahalli ukseni - selle ajaga jõudis ära külmuda.
Muusikal ise oli vaimustav. Chalise ja Hanna-Liina Võsa peaosades. Muusika kaunis ja züsee kaasahaarav. Anuga mõlemad leidsime, et ainus viga oli n.n. lõpufinaali puudumine. Karmen sai vaheajal Dianaga kokku - nemad olid bussiga ühiskülastusel.
Tagasi auto juures ootas meid ebameeldiv üllatus - kõigis olid trahvikviitungid tuuleklaasi peal. Tuli välja, et vahepeal oli see ala ka tasulise parkimise alaks tehtud, silte muidugi ei olnud, parkimisautomaate ka mitte.
Edasi läksime Hannesele külla. Hannes ootas meid oma autoga Kristiine keskuse juures tee ääras (vilkuvad ohutuled olid kaugele näha). Edasi võtsime tema sappa - ta elab Mustamäel, mitu rida maju tee ääres, aadressi järgi oleksimegi õiget maja otsima jäänud.
See tal nüüd uus korter - kuu aega on seal sees elanud. Kolmetoaline, elavad koos Hando ja tema elukaaslasega. Handot ei olnud kodus. Istusime seal tükk aega, alles poole seitsme ajal hakkasime tagasi sõitma. Täitsa mõnus oli.
Koju jõudsime pimedas - päris tore päev oli.