Reedel oli siis meie kursuse kokkutulek Põlvamaal, Maanteemuuseumis. Tee oli juba tuttav. Sõitsin kõigepealt Tiia juurde ja sealt juba Tiia autoga edasi - ta tahtis kangesti oma autoga minna, mis mul sellest. Kui kohale jõudsime oli enamus tulijaid juba seal. Kokku oli meid 14, seda koos kursuse juhendajaga. Tegelikult oligi kokkutuleku põhjuseks kursuse juhendaja 75 aastane juubel. Tegelikult oli meil seekord äärmiselt tore olemine. Istusime, sõime, rääkisime, mida keegi teeb. Uno Tiit (kursuse juhendaja) rääkis, mis Maaülikoolis toimub, ühesõnaga igati nauditav õhtu.
Tuli välja ka, miks see koht kokkutulekuks. Nimelt ühe kursusevenna (2 meil neid oligi) ema oli kunagi Maantemuuseumi majas töötanud (seal oli postkontor) ja tema vanaisale oli Varbuse mõis kuulunud. Nüüd on ta erastanud mõisa maja ja maad - aga maad on 105 ha Ahja jõe paremkaldal, pool ürgorgu sealjuures. Tahab seal turismi arendama hakata.
Koju hakkasime sõitma poole kahe paiku öösel, kui suurem osa oli juba läinud. Tiia on aeglane sõitja ja pimedas siiru-viirulisel teel pidin teda aitama - ütlesin, kuhu poole järgmine kurv keerab. Tagasisõidul kohtasime aga ka peaaegu tervet loomaaeda tee peal - kõigepealt oli 2 politseiautot (meid nad kinni ei pidanud, aga ütlesin Tiiale ka kogu aeg ette, mida teha, ta pelgas politseid ja oli närvis), siis oli teel suur metseakari, ma polnud varem midagi sellist näinud, oma 15-20 siga, viimastele tuli signaali anda, et teelt ära läheksid. Siis silkas natuke aega üks jänes meil auto ees, vähe hiljem jooksis veel rebane üle tee. Kui juba Tiia juurest oma autoga kodu poole sõitsin, lippas veel üks kährik mul auto eest üle tee.
Koju jõudsin ilusasti kella 4-ks.
Olin küll väga väsinud ja unine, aga magasin rahutult, nii et laupäeva päeval, kui olime Karmeniga Viljandist tapeedi ära ostnud, magasin pool laupäeva ka maha.
Nii tore oli vanu koolikaaslasi näha, mõnda ma polnud ju 20 aastat näinud.
No comments:
Post a Comment